“
Kreeka valitsuse käitumine on olnud loogikavastane ja uskumatu, mis tähendab, et ka poliitilisi riske ei saanud me pidada halvimal moel realiseeruvaks. Samas tuli eurotsooni stabiilsusmehhanismid luua nagunii,” rääkis
Ligi. “Nägin Kreeka mitme valitsuse mitut ministrit, kes kõik lõpuks koostööle asusid ja sama joont tuleb nõuda ka praegustelt.”
Ligi sõnul on Eesti 2012. aastast osalenud Kreeka laenude tagamisel eeldusel, et võlgu riiklikud laenuandjad ei andesta ja need makstakse tagasi. Ligi märkis, et sama on ta öelnud juba 2010. aastal, kui laenamist alustasid teised riigid.
Kreeka referendumile Ligi ei panustaks. “Meie põhiseadus isegi keelab need maksude, eelarve ja välislepingute puhul, sest reaalsustaju ja madalate instinktide risk nende teemade puhul on suur, Kreekas on neid instinkte aga riiklikult isegi õhutatud,” ütles Ligi.
Reformierakondlasest riigikogu liige
Aivar Sõerd leidis, et praegu on viimane aeg alustada reservide taastamist. Ligi vastas Sõerdile, et Eesti eelarvepoliitiline hoiak peab püsima konservatiivne, mis tähendab rahulikku ettevaatlikkust ja pikka vaadet, mitte reaktsioone muutlikele päevauudistele.
“Kreekas toimuv kajastub meie augustiprognoosis, mis on ka eelarve lähtekohaks. Väga halvad arengud kärbiksid kuluplaane, aga reservide kogumise aeg on head ajad. Loodame, et häid aegu Kreeka meilt ära ei võta,” sõnas Ligi.